Sissejuhatus: milleks ärijuhtidele eetika?
Sellele küsimusele on ärieetika professor John Hooker vastanud järgneva mõttekäiguga (2003):
"Eetika ja juhtimine on tihedalt seotud. Ärijuhtimine tähendab õigete otsuste tegemist. Ja eetika tähendab samuti õigete otsuste tegemist. Mis vahel neil kahel on? Juhtimine keskendub sellele, kuidas tehtavad otsused mõjutavad organisatsiooni, samas kui eetika keskendub sellele, kuidas tehtavad otsused mõjutavad kõike.
Juhtimine opereerib spetsiifilises kontekstis – organisatsioonis, samas kui eetika opereerib üldises kontekstis – maailmas. Juhtimine on seega üks osa eetikast. Ärijuht ei saa teha õigeid otsuseid ilma, et ta mõistaks juhtimise olemust spetsiifiliselt ja eetika olemust üldiselt. Ärieetika on juhtimine, mis toimub päris maailmas. Just sellepärast peaksid ärijuhid eetikat õppima."
Paljud äris tehtavad otsused sisaldavad eetilisi aspekte, sest nendel otsustel on oluline mõju ning otsuste tagajärjed mõjutavad erinevaid osapooli ning väljendavaid erinevaid eetilisi väärtusi.
Ärijuhtidel on vaja õppida eetilistest dilemmadest mõtlemise ja nendega tegelemise protsessi, arvestades, et enamus eetilistest probleemidest on keerulised ning lihtsaid lahendusi ei ole.
Eetiliste otsuste tegemise juhised või raamistikud aitavad eetiliselt keerukates olukordades teha läbimõeldud valikuid. Süsteemse lähenemisega on võimalik määratleda probleem, koguda kokku vajalik informatsioon, rakendada eetilisi standardeid ja väärtusi, samuti leida ja hinnata alternatiivseid lahendusi. Lisaks annab süstemaatiline lähenemine vajaliku teadlikkuse oma otsuse kaitsmiseks.
Käesolevas õpiobjektis tutvustatakse nelja raamistikku eetiliste otsuste tegemisel:
Rion'i 5-astme mudel, SAD-mudel, Markkula rakenduseetika keskuse raamistik ja Kidder'i 9-astme mudel. See, millist konkreetset lähenemist kasutada, on kokkuvõttes vähem oluline kui see, et otsustamine põhineks süstemaatilisel arutlusel.
Sellele küsimusele on ärieetika professor John Hooker vastanud järgneva mõttekäiguga (2003):
"Eetika ja juhtimine on tihedalt seotud. Ärijuhtimine tähendab õigete otsuste tegemist. Ja eetika tähendab samuti õigete otsuste tegemist. Mis vahel neil kahel on? Juhtimine keskendub sellele, kuidas tehtavad otsused mõjutavad organisatsiooni, samas kui eetika keskendub sellele, kuidas tehtavad otsused mõjutavad kõike.
Juhtimine opereerib spetsiifilises kontekstis – organisatsioonis, samas kui eetika opereerib üldises kontekstis – maailmas. Juhtimine on seega üks osa eetikast. Ärijuht ei saa teha õigeid otsuseid ilma, et ta mõistaks juhtimise olemust spetsiifiliselt ja eetika olemust üldiselt. Ärieetika on juhtimine, mis toimub päris maailmas. Just sellepärast peaksid ärijuhid eetikat õppima."
Paljud äris tehtavad otsused sisaldavad eetilisi aspekte, sest nendel otsustel on oluline mõju ning otsuste tagajärjed mõjutavad erinevaid osapooli ning väljendavaid erinevaid eetilisi väärtusi.
Ärijuhtidel on vaja õppida eetilistest dilemmadest mõtlemise ja nendega tegelemise protsessi, arvestades, et enamus eetilistest probleemidest on keerulised ning lihtsaid lahendusi ei ole.
Eetiliste otsuste tegemise juhised või raamistikud aitavad eetiliselt keerukates olukordades teha läbimõeldud valikuid. Süsteemse lähenemisega on võimalik määratleda probleem, koguda kokku vajalik informatsioon, rakendada eetilisi standardeid ja väärtusi, samuti leida ja hinnata alternatiivseid lahendusi. Lisaks annab süstemaatiline lähenemine vajaliku teadlikkuse oma otsuse kaitsmiseks.
Käesolevas õpiobjektis tutvustatakse nelja raamistikku eetiliste otsuste tegemisel:
Rion'i 5-astme mudel, SAD-mudel, Markkula rakenduseetika keskuse raamistik ja Kidder'i 9-astme mudel. See, millist konkreetset lähenemist kasutada, on kokkuvõttes vähem oluline kui see, et otsustamine põhineks süstemaatilisel arutlusel.