Kidder’i 9 astet eetiliste otsuste tegemisel
Eetikateadlane Rushworth Kidder (1996) pakkus välja üheksa astet ehk teetähist (Kidder’s Ethical Checkpoints), mis aitavad luua selgust segadusseajavates eetilistes küsimustes.
1. Tunne ära eetiline probleem
See on kriitilise tähtsusega aste, sest paneb meid märkama teemat, mis vajab meie tähelepanu ja aitab eristada moraalseid küsimusi näiteks viisakusnõuetest. Nt peole hilinemine võib olla märk heade kommete eiramisest, kuid ei ole moraaliküsimus, mis sisaldaks kategooriaid nagu õige ja väär. Samas otsustamine, kas ettevõtte töötajad võiksid võtta vastu kingitusi klientidelt, on eetiline dilemma.
2. Määratle tegutseja
Kui oleme kindlaks teinud eetilise probleemi, on oluline otsustada, kelle vastutus on probleemiga tegeleda. Näiteks võin ma olla mures, et kohalik tööandja kohtleb oma töötajaid halvasti, kuid kuni ma ise ei tööta selles ettevõttes või ei osta selle tooteid, on mul selles küsimuses vähe võimalusi midagi ära teha.
3. Kogu kokku asjasse puutuvad faktid
Kohene, täpne ja värske informatsioon on oluline mistahes toimivate otsuste tegemiseks, sealhulgas eetiliste otsuste. Detailid ja taustainfo on olulised ja neist võib oleneda otsus.
4. Kasuta õige-versus-vale-teste
Otsus on ilmselt kehv ja vajab ülemõtlemist , kui see läheb vastuollu sinu moraalsete tõekspidamistega ja “lõhnab halvasti” (lõhna- test); kui see ei oleks õige selle inimese arvates, kellest lugu pead (ema-test) või kui selle ilmumine homse lehe esikaanel paneks sind end halvasti tundma (esikaane-test).
5. Hinda oma otsust õige-versus- õige-väärtus aspektist.
Mitmetes eetilistes dilemmades põrkuvad olulised väärtused. Määratle, kas selles olukorras on olulised väärtused vastuolus.
Näiteks tõerääkimine vs lojaalsus teiste inimeste ja institutsioonide vastu. Tõerääkimine võib ohustada lojaalsust kolleegi suhtes, nt kui töötaja peab otsustama, kas anda teada kolleegi ebaeetilisest käitumisest. Kidder’i väitel on tõde versus lojaalsus kõige levinum konflikt, mis kahte sügavalt oluliseks peetavat väärtust sisaldab.
6. Rakenda eetilisi standardeid ja lähenemisi
Rakenda seda eetilist lähenemist, mis on selles konkreetses teemas kõige kohasem ja otstarbekam. On see utilitarism? Kant’i kategooriline imperatiiv? On see üldsuse huvi? Kombinatsioon eri lähenemisest?
7. Otsi kolmandat võimalust
Vahel on keerukate olukordade lahendamisel ja osapoolte erinevate huvidega tegelemisel abi kompromissidest, mõlema poole tegelikke vajadusi arvesse võtvatest uutest lahendustest või loovate lahenduste arendamisest.
8. Tee otsus
Mingil hetkel on tarvis olla kindlameelne ja otsus vastu võtta. Tundub enesestmõistetavana (kogu protsessi mõte ongi ju lahenduseni jõuda), kuid probleemiga maadlemine võib olla vaimselt kurnav või võib puudu jääda vajalikust julgusest. Kidder väidab, et sellel astmel pole muud teha, kui otsus vastu võtta. See eeldab moraalset julgust, mis on juhtimises oluline.
9. Hinda tehtud otsust hiljem uuesti
Tule oma otsuse juurde tagasi ja õpi oma valikutest – milliseid eetilisi küsimusi see olukord tõstatas? Millised õppetunnid edaspidiseks sellest juhtumist koorusid?
Eetikateadlane Rushworth Kidder (1996) pakkus välja üheksa astet ehk teetähist (Kidder’s Ethical Checkpoints), mis aitavad luua selgust segadusseajavates eetilistes küsimustes.
1. Tunne ära eetiline probleem
See on kriitilise tähtsusega aste, sest paneb meid märkama teemat, mis vajab meie tähelepanu ja aitab eristada moraalseid küsimusi näiteks viisakusnõuetest. Nt peole hilinemine võib olla märk heade kommete eiramisest, kuid ei ole moraaliküsimus, mis sisaldaks kategooriaid nagu õige ja väär. Samas otsustamine, kas ettevõtte töötajad võiksid võtta vastu kingitusi klientidelt, on eetiline dilemma.
2. Määratle tegutseja
Kui oleme kindlaks teinud eetilise probleemi, on oluline otsustada, kelle vastutus on probleemiga tegeleda. Näiteks võin ma olla mures, et kohalik tööandja kohtleb oma töötajaid halvasti, kuid kuni ma ise ei tööta selles ettevõttes või ei osta selle tooteid, on mul selles küsimuses vähe võimalusi midagi ära teha.
3. Kogu kokku asjasse puutuvad faktid
Kohene, täpne ja värske informatsioon on oluline mistahes toimivate otsuste tegemiseks, sealhulgas eetiliste otsuste. Detailid ja taustainfo on olulised ja neist võib oleneda otsus.
4. Kasuta õige-versus-vale-teste
Otsus on ilmselt kehv ja vajab ülemõtlemist , kui see läheb vastuollu sinu moraalsete tõekspidamistega ja “lõhnab halvasti” (lõhna- test); kui see ei oleks õige selle inimese arvates, kellest lugu pead (ema-test) või kui selle ilmumine homse lehe esikaanel paneks sind end halvasti tundma (esikaane-test).
5. Hinda oma otsust õige-versus- õige-väärtus aspektist.
Mitmetes eetilistes dilemmades põrkuvad olulised väärtused. Määratle, kas selles olukorras on olulised väärtused vastuolus.
Näiteks tõerääkimine vs lojaalsus teiste inimeste ja institutsioonide vastu. Tõerääkimine võib ohustada lojaalsust kolleegi suhtes, nt kui töötaja peab otsustama, kas anda teada kolleegi ebaeetilisest käitumisest. Kidder’i väitel on tõde versus lojaalsus kõige levinum konflikt, mis kahte sügavalt oluliseks peetavat väärtust sisaldab.
6. Rakenda eetilisi standardeid ja lähenemisi
Rakenda seda eetilist lähenemist, mis on selles konkreetses teemas kõige kohasem ja otstarbekam. On see utilitarism? Kant’i kategooriline imperatiiv? On see üldsuse huvi? Kombinatsioon eri lähenemisest?
7. Otsi kolmandat võimalust
Vahel on keerukate olukordade lahendamisel ja osapoolte erinevate huvidega tegelemisel abi kompromissidest, mõlema poole tegelikke vajadusi arvesse võtvatest uutest lahendustest või loovate lahenduste arendamisest.
8. Tee otsus
Mingil hetkel on tarvis olla kindlameelne ja otsus vastu võtta. Tundub enesestmõistetavana (kogu protsessi mõte ongi ju lahenduseni jõuda), kuid probleemiga maadlemine võib olla vaimselt kurnav või võib puudu jääda vajalikust julgusest. Kidder väidab, et sellel astmel pole muud teha, kui otsus vastu võtta. See eeldab moraalset julgust, mis on juhtimises oluline.
9. Hinda tehtud otsust hiljem uuesti
Tule oma otsuse juurde tagasi ja õpi oma valikutest – milliseid eetilisi küsimusi see olukord tõstatas? Millised õppetunnid edaspidiseks sellest juhtumist koorusid?